Тема: <B>Сравнительные преимущества и недостатки стальных и железо-бетонных элеваторов.</B>

Автор: Романов Роман   [Отправить письмо]

Дата: 16.07.2026 22:53

Ma olen kolmekmmend kaks aastat vana ja mu isa on olnud kogu mu elu mu suurim tugisammas. Ta on see tp, kes alati teab, mida elda, kui ma olen mures, ja kes naerab mu naljade le isegi siis, kui need pole naljakad. Ta petas mulle kalastama, ta aitas mul koolis matemaatikat selgeks saada ja ta oli see, kes viis mu esimesse koolipeva. Aga viimased paar aastat on olnud rasked, sest isa ji haigeks. Mitte midagi rmuslikku, aga piisavalt, et ta ei saanud enam teha kiki neid asju, mida ta armastas. Ta ei saanud enam kaua kndida, ta vsis kiiremini ja ta ji tihti koju, kui varem kis ta alati vljas. Ma ngin, kuidas ta vitles igavuse ja ksindusega, ja see murdis mu sdant. Ma tahtsin teda aidata, aga ma ei teadnud, kuidas, sest kik mu katsed teda lohutada tundusid ebapiisavad.

Siis hel peval, kui ma teda klastasin, mrkasin ma, et ta istus oma vanas tugitoolis ja vaatas telefoni. Ta tles, et ta on avastanud midagi huvitavat – mingi saidi, kus saab mngida lihtsaid mnge, ja et see aitab tal aega veeta. Ma olin alguses skeptiline, sest ma teadsin, et internetis on palju asju, mis pole usaldusvrsed. Aga isa naeratas ja tles, et see on lihtsalt lbus, mitte midagi tsist. Ta nitas mulle, kuidas see ttab, ja ma ngin, et ta silmad srasid nagu noorel poisil. Ma istusin tema krvale ja vaatasin, kuidas ta mngib, ja ma tundsin, et see on hea. See andis talle midagi, mida ta ootas – mitte raha, vaid pnevust. Ma otsustasin, et ma pin seda ka, et saaksime koos teha. Ma registreerisin ennast ja ngin, et seal oli midagi, mis tegi alustamise lihtsamaks – see oli nagu https://vavada.st/ee/ vavada casino bonus code, mis andis meile vimaluse proovida ilma suurema riskita. Ja nii sai alguse meie uus hine hobi.

Me hakkasime koos mngima iga kord, kui ma teda klastasin. Ma tin kaasa oma slearvuti ja me istusime krvuti, vaadates ekraani ja arutades, milline mng tundub huvitav. Isa oli eriti osav hes mngus, kus oli vaja kiireid otsuseid, ja ma imetlesin, kuidas tema aju ttas. Ta oli alati olnud tark, aga nd ma ngin seda uuesti, kuidas ta analsis ja tegi igeid valikuid. Me naersime koos, kui ta vitis, ja me ohkasime, kui ta kaotas, aga see polnud kunagi tsine. See oli lihtsalt meie aeg, mis oli meie oma. Ma mrkasin, et isa oli rmsam, ta rkis rohkem ja ta ootas mu klastusi veelgi suurema huviga. Ja ma olin nnelik, et ma leidsin viisi, kuidas tuua talle rmu. Mnikord me mngisime tundide kaupa, unustades aja, ja siis tuli mu ema kki ja tles, et me oleme nagu kaks teismelist. Ja meil oli sellest pohhui, sest meil oli lbus.

hel htul, kui ma jlle klastasin, tles isa mulle midagi, mis ji mulle kauaks meelde. Ta tles, et see mngimine on talle andnud midagi enamat kui ajaviide – see on andnud talle tunde, et ta on ikka veel vimeline, et ta suudab asju teha ja olla osa millestki. Ma vaatasin teda ja ngin, et ta silmis oli pisar, aga see oli rmupisar. Ma kallistasin teda ja tlesin, et ma olen uhke tema le. Ja ma mtlesin, et see ongi kige thtsam – mitte see, kui palju me vidame, vaid see, et me oleme koos. Ja siis, nagu ime, juhtus midagi, mida me kumbki ei oodanud. Meie panused olid alati vikesed, lihtsalt lbu prast, aga sel htul tabas meid nn. Me vitsime summa, mis oli nii suur, et me mlemad jime vait. Isa vaatas mind, siis ekraani, siis mind uuesti ja naeris. Ta naeris nii kvasti, et ta pidi haarama toolist kinni. Ja mina naersin kaasa, sest see oli nii absurdne ja imeline. See raha ei olnud meie jaoks oluline, aga see oli nagu kinnitus, et meie koosolemine oli eriline.

Ma mtlesin, et mida me selle rahaga teeme. Ma tahtsin, et see oleks midagi, mis jks meie mlestusse. Ma rkisin isale, et viksime teha reisi, nagu me tegime siis, kui ma olin vike. Ta nustus kohe ja me hakkasime planeerima. Me lksime oma vanale kalapaigale, kus me olime kinud aastaid tagasi, ja veetsime seal terve peva. Me ei pdnud palju kala, aga me rkisime kigest – vanadest aegadest, tulevikust, elust. See oli nagu ajarnnak, mis ti meid tagasi sellesse aega, kui kik oli lihtsam. Ja ma tundsin, et see on kige vrtuslikum kingitus, mida ma olen kunagi saanud. Kui me tagasi koju judsime, oli isa vsinud, aga nnelik. Ta tles, et see oli ks parimaid pevi tema elus. Ma teadsin, et ta mtleb seda tsiselt. Ja minu jaoks oli see ka ks parimaid pevi, sest ma ngin oma isa naeratamas nagu siis, kui ma olin vike tdruk, kes hoidis tema ktt ja kartis midagi, mida ta ei mistnud.

Sellest ajast peale oleme me jtkanud oma traditsiooni. Me mngime ikka koos, kuigi me teame, et vidud ei ole garanteeritud. Aga see pole enam oluline. Oluline on see, et meil on see hine keel, see hine aeg, mis on meie oma. Ma olen ppinud, et elus ei ole kik asjad nii tsised, nagu me arvame. Mnikord on kige lihtsamad asjad need, mis toovad kige rohkem nne. Ja see vib tulla kige ootamatumal viisil – nagu see htu, kui ma avastasin selle saidi ja leidsin vavada casino bonus code, mis andis meile vimaluse alustada. Ma olen tnulik selle eest, sest see andis mulle tagasi mu isa. Mitte selleprast, et ta oleks kadunud, vaid selleprast, et ta leidis uuesti rmu ja ma sain olla osa sellest. Ma mtlen sageli sellele ja naeratan, sest see on ks neist lugudest, mida ma rgin oma lastele, kui nad suureks saavad – et vahel on kige ilusamad asjad need, mida sa ei otsinud, aga mis leiavad tee su sdamesse. Ja see on minu jaoks kige suurem vit, mis ldse olla saab.