Ma olen kolmekmmend kaks aastat vana ja mu isa on olnud kogu mu elu mu suurim tugisammas. Ta on see tp, kes alati teab, mida elda, kui ma olen mures, ja kes naerab mu naljade le isegi siis, kui need pole naljakad. Ta petas mulle kalastama, ta aitas mul koolis matemaatikat selgeks saada ja ta oli see, kes viis mu esimesse koolipeva. Aga viimased paar aastat on olnud rasked, sest isa ji haigeks. Mitte midagi rmuslikku, aga piisavalt, et ta ei saanud enam teha kiki neid asju, mida ta armastas. Ta ei saanud enam kaua kndida, ta vsis kiiremini ja ta ji tihti koju, kui varem kis ta alati vljas. Ma n...>>